Eesti LEADER Liit esitas 5. juunil ettepanekud riikliku partnerluskava 2028–2034 reformide kujundamiseks. Ettepanekud valmisid liidu liikmete ehk LEADER tegevusrühmade ühise töö tulemusena.
Riiklik partnerluskava ehk riigiplaan on keskne strateegiadokument, mille alusel Eesti kasutab Euroopa Liidu toetusi perioodil 2028–2034. Ühe tervikplaani koondatakse ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika, kalanduse ning sisejulgeoleku valdkonnad. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti eraldis 6,5 miljardit eurot, mille lõplik maht selgub EL-i pikaajalise eelarve kokkuleppimisel Euroopa Ülemkogus, eeldatavalt 2027. aasta alguseks.
Analüüsi tulemusena leiti, et vähemalt 16 reformis on meie LEADER kohalike tegevusrühmade kaasamine strateegiliselt põhjendatud ja selget lisandväärtust loov. Eriti oluliseks peetakse koostöövõimalusi sotsiaal- ja tervisevaldkonnas (kogukondliku sotsiaalteenuste kättesaadavuse tõstmine), ruumilises arengus (mitmekeskuselise Eesti visiooni elluviimine, sh mikroettevõtluse toetamine right to stay poliitika alusel), keskkonnateadlikkuses ning siseturvalisuse ja küberteadlikkuse valdkonnas.
Eestis tegutseb hetkel 26 kohalikku tegevusrühma, kes katavad kogu maapiirkonna ning koondavad ligikaudu 800 ettevõtet, 900 vabaühendust ja kõiki maapiirkondade omavalitsusi. Kokku moodustatakse suurim organiseeritud kodanikuühiskonna võrgustik maapiirkondades. LEADER-meetodi alt-üles lähenemine ja kohalik usaldus võimaldavad jõuda inimesteni, kelleni tsentraliseeritud meetmed tihti ei ulatu.
Seisukohad edastati LEADER Liidu poolt konstruktiivse ettepanekuna edasisteks aruteludeks ministeeriumi, valdkondlike partnerite ja teiste huvirühmadega. Täpsemalt saate ettepanekute kohta lugeda siit.
Nelja Valla Kogu on LEADER Liidu liige.